Raamatuelu

By: Eeva

mai 17 2008

tags:

Category: 1

Leave a Comment »

Mul on üks tore laupäevahommikune (mõnikord ka pühapäeviti, aga mitte kunagi kaks korda järjest) komme. Nimelt ma võtan ette oma kaks võileiba, tassi kohvi, tee (tunnistan ainult kummeliteed) või piimaga ja loen raamatut. Ega ma tavaliselt palju ei viitsi köögis lugeda: kõva tool, sitt valgustus jne. Aga oma paarkend lehekülge loen sellel kägiseval köögitoolil ikka ära.

Ma vist hakkasin seda harrastama siis kui meie köögil veel uks oli, ja see oli practisch ainuke koht, kus ma sain segamatult hommikust süüa (ma olen pikaldane sööja ja mulle meeldib seda rahus teha). Ja nüüd on jäänud sellest harjumus, mida ma millegi pärast mitte kunagi argipäeviti ei tee. Kuigi nüüd justkui oleks aega…

Igatahes tahtsin ma seda öelda, et erinevalt tavapärasest suutsin ma ühe ropsuga pool raamatut läbi lugeda. Pimedas ja kõva tooli peal. Olen hämmingus. Naljakas on see, et ma ei mäleta kuidas ma võileiva ära sõin ja millal ma piimaklaasi täitsin (aga seda ma tegin, sest kui ma lõpuks raamatutransist välja sain, siis oli piim otsas).

_________

Raamatutest veel nii palju, et mind on haaranud kõikehõlmav soov lugeda “Alice imedeemaal”. Mul kunagi oli vinüül, aga see on ammu kadunud ja ma ei mäleta sellest loost enam midagi. Ainult see kass on jäänud…

Ja siis ma kuulasin seda lugu* ja tundsin, et ma pean seda uuesti lugema. Mulle tundub, et seal on rohkem peidus, kui mulle lapsepõlves tundus. Ja nagu ühes teises raamatus, mida ma parasjagu loen (jah, kolm raamatut korraga on väga normaalne) üks tüüp loeb oma noorusaja lemmikuid üle, siis mulle tundus, et on hea mõte veidi teise pilguga endagi kunagisi lemmikteoseid lugeda.

_________

* See on jälle üks nendest asjadest, mille puhul on tunne, et mingid kõrgemad jõud tahavad, et ma seda kuulaks/näeks/loeks. Nagu oli “Stepihundiga”… Igatahes tuli Jefferson Airplane’i White Rabbit kõigepealt ette ühes filmis, millel oli väga lame pealkiri (midagi stiilis “Kus on tõde?” vms. Hea film, sitt pealkiri imho). Siis tuli see laul raadiost ja lõpuks kui ma pihta sain, mis Alice’ist ta räägib, siis ma tundsin füüsilist tungi seda raamatut lugeda. Must read that book…

Leave a Reply